Kogudus koosneb enamasti ühes piirkonnas – kirikukihelkonnas – elavatest kristlastest. Tema eesmärk on nii kuulutuse kui ka tegudega levitada rõõmusõnumit Jumala armastusest. Kristlik kogudus on nagu suur pere, mille rikkus peitub iga liikme erilisuses.
Kogudusega liitumine
Koguduse liikmeks saadakse ristimise sakramendi kaudu. Väikelapsed ristitakse nende vanema või hooldaja soovil ning kinnitusel, et last ka kristlikult kasvatatakse. Juba vastutusvõimelisse ikka jõudnud inimesed saavad koguduse täisõiguslikeks liikmeteks leeriõnnistamise ehk konfirmatsiooni kaudu. Ka need, kelle side kirikuga mistahes põhjusel nõrgaks jäänud või suisa kadunud on, ei pea kartma, et neile enam koguduse keskel kohta pole. Kõik on teretulnud.koguduse elu kesksed sündmused, millest võivad aga osa võtta ka need, kes pole koguduse liikmed. Eestpalvete puhul samuti võivad kõik osavõtta.
Koguduse vaimulik
Koguduse vaimulikuga võid rääkida kõikidest elu ja usuga seotud küsimustest. Kui oled ristitud, võid vaimuliku juurde ka pihile minna. Võid paluda, et vaimulik või terve kogudus palvetaks teemade eest, mis on Sinu jaoks olulised.Vaimulik tuleb kutse peale ka haige juurde koju või haiglasse armulauda jagama. Kaitseväekaplanid on ajateenijate teenistuses. Vange ja nende omakseid aitavad vanglavaimulikud.
Koguduse juhatus ja nõukogu
Koguduse juhtimisel on vaimulikele abiks koguduse täisõiguslike liikmete hulgast valitud juhtorganid. Iga nelja aasta järel valib koguduse täiskogu enda hulgast koguduse strateegilisemat laadi küsimusi otsustama nõukogu, see omakorda valib koguduse igapäevase juhtimisega tegeleva juhatuse. Juhatuse esimees on paljudes kogudustes õpetaja kõige lähem kaastööline, kes aitab korraldada nii vaimulikku elu puudutavaid küsimusi, kui ka majanduseluga seonduvat.
Tööülesannete jaotus koguduse (ja ka üldkiriku) juhtimisel on kindlaks määratud EELK põhikirjas ja kirikuseadustikus.