Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.
Ristivanem
Lapsel peab ristimiseks olema vähemalt üks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud ning vähemalt üks tema vanematest peab samuti olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras võib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka täiskasvanul võib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.
RISTIVANEM Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.